Kuldse lehtede vaip kattis tänavaid Tallinna äärelinnas.

A golden carpet of leaves covered the streets in the suburbs of Tallinn.

Sügis oli kätte jõudnud ning kool oli täis elevust ja ootust.

Autumn had arrived, and the school was full of excitement and anticipation.

Sel sügisel pidi toimuma koolinäidend, milleks kõik valmistusid.

This fall, there was to be a school play, for which everyone was preparing.

Klaasist seintega suur koolimaja säras päikesepaistes, ning õpilased liikusid koridorides ringi, peas tekstiraamatud.

The large school building with glass walls gleamed in the sunshine, and students moved around the corridors with scripts in hand.

Katrin, tagasihoidlik ja häbelik tüdruk, armastas teatrit.

Katrin, a shy and reserved girl, loved theater.

Aga tema unistus oli mängida juhtrolli.

However, her dream was to play a leading role.

See tähendas, et ta pidi oma häbelikkusest üle saama ja esinema terve kooli ees.

This meant she had to overcome her shyness and perform in front of the entire school.

See mõte tekitas temas palju ärevust.

The thought caused her a lot of anxiety.

Märt, klassikaaslane ja Katrini salaarmastus, oli samuti osa võtmas.

Märt, a classmate and Katrin's secret crush, was also participating.

Tema isiksus oli kirgas ja sotsiaalne, mis tegi Katrinil veelgi raskemaks olla enesekindel ja julge.

His personality was bright and social, making it even harder for Katrin to be confident and bold.

Koolinäidendi proovid olid tulemas, aga Katrin polnud veel kindel, kas julgeb proovida juhtrolli.

The rehearsals for the school play were approaching, but Katrin was still uncertain whether she dared to try for the lead role.

Ta teadis, et see võiks olla tema võimalus särada, kuid hirm läbikukkumise ees oli suur.

She knew it could be her chance to shine, but the fear of failure was immense.

Oma hirmudele vaatamata otsustas Katrin reheatseda ja valmistuda salaja.

Despite her fears, Katrin decided to rehearse and prepare in secret.

Kodustuudio oli Katrini turvapaik.

The home studio was Katrin's safe haven.

Seal, kus keegi ei näinud, harjutas ta teksti uuesti ja uuesti.

There, where no one could see, she practiced her lines repeatedly.

Ühel õhtul, kui ta vaatas peeglisse, tundis ta, kuidas tema sees kasvab kindlus.

One evening, as she looked in the mirror, she felt a growing confidence within her.

Ta teadis, et nüüd on õige aeg.

She knew the time was right.

Auditions' päev oli saabunud.

The day of the auditions had arrived.

Katrin seisis rahutu südamega lavatiiva taga.

Katrin stood behind the wings of the stage with a restless heart.

Tema süda peksis, kuid oli kindel oma otsuses.

Her heart was pounding, but she was firm in her decision.

Kui tema nimi välja kuulutati, võttis ta sügavalt hingetõmbe ja astus lavale.

When her name was announced, she took a deep breath and stepped onto the stage.

Kõik silmapaarid olid temale suunatud.

All eyes were on her.

Seal oli ka Märt, julgustav pilk silmades.

There was also Märt, with an encouraging look in his eyes.

See andis Katrinile ootamatu lisaenergia.

This gave Katrin an unexpected boost of energy.

Ta alustas rahulikult, kuid peagi unustas kõik ümberringi.

She started calmly, but soon forgot everything around her.

Sõnad voolasid sujuvalt, tema hääles oli elavust ja kirge, mida ta polnud varem tundnud.

Words flowed smoothly; there was liveliness and passion in her voice that she had never felt before.

Kui etendus lõppes, vajus saali vaikne hetk.

When the performance ended, the hall fell into a quiet moment.

Seejärel täitus ruum aplausiga.

Then the room filled with applause.

Katrini süda laulis.

Katrin's heart sang.

Märt, kes oli alati olnud tema jaoks kättesaamatu, tuli tema juurde naeratusega näol.

Märt, who had always seemed unattainable to her, approached with a smile on his face.

"Sa olid suurepärane," ütles ta siiralt.

"You were amazing," he said sincerely.

Nad naersid ja hakkasid vestlema, seemned uueks sõpruseks olid külvatud.

They laughed and began to talk, planting the seeds for a new friendship.

Katrin mõistis, et oma hirmust üle saamine on võit, mis võib tuua uusi ja ilusaid võimalusi.

Katrin realized that overcoming her fear was a victory that could bring new and beautiful opportunities.

Ta oli muutunud, enesekindlam ja avatum.

She had changed, becoming more confident and open.

Üks audition oli andnud rohkem kui ta kunagi oodata oskas.

One audition had given more than she could ever have expected.

Sügisest algav teekond tõi kaasa uusi sõpru ja kirkaid hetki.

The journey beginning in autumn brought new friends and bright moments.