Forsyth Park oli talvine.

Forsyth Park was wintery.

Puud kandsid kerge lumemütsi.

The trees wore a light cap of snow.

Õhk oli jahe ja vürtsitatud piparkoogilõhnaga.

The air was cool and spiced with the scent of gingerbread.

Inimesed jalutasid naeratades, nautides päikesepaistet ja jõulutulukesi.

People strolled around with smiles, enjoying the sunshine and Christmas lights.

Kalev, Esti vahetusõpilane, kõndis läbi pargi.

Kalev, an exchange student from Estonia, walked through the park.

Ta oli rõõmus ja veidi uudishimulik.

He was happy and a bit curious.

Kalev armastas jõule, aga Ameerika traditsioonid olid talle võõrad.

Kalev loved Christmas, but American traditions were foreign to him.

Ta tahtis kogeda kõike kohalikku.

He wanted to experience all things local.

Tema sõber Mart oli temaga ja mõlemal oli lõbus.

His friend Mart was with him, and they were both having fun.

Kalev nägi, kuidas rahvahulk kogunes ja kuulis laulu.

Kalev saw a crowd gathering and heard singing.

"Vaata, Mart!

"Look, Mart!

See on flash mob!

That's a flash mob!

Liitume nendega," pakkus Kalev põnevusega.

Let's join them," Kalev suggested excitedly.

Mart kortsutas kulmu, kuid naeratas.

Mart frowned but smiled.

Kalev hüppas gruppi, vehkis käsi ja keeras keha muusika rütmis.

Kalev jumped into the group, waving his arms and twisting his body to the rhythm of the music.

Lauljaid see üllatas.

This surprised the singers.

Nemad olid korraldatud ja laulsid traditsioonilisi jõululaule.

They were organized and singing traditional Christmas carols.

Laura, kohalik üliõpilane ja kogu ürituse koraldaja, märkas segadust.

Laura, a local student and the organizer of the whole event, noticed the confusion.

Naeratades läks ta Kalevi juurde.

Smiling, she approached Kalev.

"Kalev, see pole flash mob.

"Kalev, this isn't a flash mob.

Me laulame jõululaule," ütles Laura sõbralikult.

We're singing Christmas carols," Laura said kindly.

Kalev peatus ja vaatles ümbrust.

Kalev stopped and surveyed his surroundings.

"Oo, vabandust!

"Oh, sorry!

Ma arvasin, et see on tants," ütles Kalev veidi häbenedes.

I thought it was a dance," said Kalev, a bit embarrassed.

Ta seisis seal, käed taskus, silmad säramas.

He stood there, hands in pockets, eyes shining.

Laura naeris soojalt.

Laura laughed warmly.

"Kalev, sa oled teretulnud meiega liituma!

"Kalev, you're welcome to join us!

Aga seekord proovi laulda."

But this time, try singing."

Ta ulatas talle laululehe.

She handed him a song sheet.

Kalev võttis lehe vastu.

Kalev took the sheet.

"Tänan!

"Thank you!

Ma proovin.

I'll try.

Ma tahan osa võtta."

I want to participate."

Kuuldes seda, roomas rõõm Kalevi üle nagu päikese soojus läbi talvise päeva.

Hearing this, joy crept over Kalev like the warmth of the sun through a winter's day.

Mart naeris ja patsutas Kalevit õlale.

Mart laughed and patted Kalev on the shoulder.

"Sa teed alati asja lõbusamaks!"

"You always make things more fun!"

Kalev naeratas.

Kalev smiled.

Ta tundis end lõpuks osana sellest grupist.

He finally felt like part of the group.

Tema tantsueksam oli muutunud tõeliseks ühenduseks.

His dancing mishap had turned into a true connection.

Koos laulsid nad jõululaule.

Together, they sang Christmas carols.

Kalev nautis, tundes end osana millestki tähenduslikust.

Kalev enjoyed it, feeling part of something meaningful.

Lõpetades viimase laulu, plaksutas rahvas.

When they finished the last song, the crowd applauded.

Kalevi süda täitus soojuse ja sõprusega.

Kalev's heart was filled with warmth and friendship.

Nii leidis Kalev Ameerikas uusi sõpru ja õppis tundma jõulutraditsioone.

In this way, Kalev found new friends in America and learned about Christmas traditions.

Ja kui nad pargist lahkusid, teadis Kalev, et tal on alati koht muusikas ja inimeste seas.

And as they left the park, Kalev knew that he always had a place in music and among people.

Ta polnud lihtsalt vahetusõpilane, vaid midagi enamat.

He wasn't just an exchange student, but something more.

Laura ja Mart lehvitasid talle ning kargasid üles ja alla, hoides soojust südames.

Laura and Mart waved to him and bounced up and down, keeping warmth in their hearts.

Kalev tundis ennast õnnelikuna ja kuulukana.

Kalev felt happy and like he belonged.

Jõulud olid kaastunde ja rõõmu aeg.

Christmas was a time of compassion and joy.

Kalev mõistis seda nüüd selgemini kui varem.

Kalev understood this now more clearly than ever before.