Talvepäev Tallinnas oli külm ja lumine.

A winter day in Tallinn was cold and snowy.

Linna tänavad olid kaetud särava valge lumekihiga, samal ajal kui igas poes ja tänavanurgal rippusid uusaasta kaunistused.

The city's streets were covered with a sparkling white layer of snow, while New Year's decorations hung in every shop and on every street corner.

Kaarel ja Maarja kõndisid mööda turgu, õlad kõrvuti, lootuses leida midagi erilist peagi saabuvateks pühadeks.

Kaarel and Maarja walked through the market, shoulders side by side, hoping to find something special for the upcoming holidays.

Kaarel oli alati olnud ettevaatlik inimene, kuid täna nägi ta välja lausa murelikum kui tavaliselt.

Kaarel had always been a cautious person, but today he looked more worried than usual.

Tema rahakott oli hommikul varastatud ja ta oli otsustanud pöörduda politseisse, kui nad oma ostud lõpetavad.

His wallet had been stolen in the morning, and he had decided to report it to the police once they finished their shopping.

Maarja, seevastu, oli rõõmsameelne ja täis energiat, käes kott, mis oli täis piparkooke ja glögi.

Maarja, on the other hand, was cheerful and full of energy, holding a bag full of gingerbread and mulled wine.

"Ära muretse nii palju," naeris Maarja, kui nad müügiletist möödusid.

"Don't worry so much," laughed Maarja as they walked past a sales stall.

"Me leiame su rahakoti üles.

"We'll find your wallet.

Riina on täna tööl, ta kindlasti aitab meid."

Riina is working today; she'll definitely help us."

Tallinna politseijaoskond oli täna eriti elav.

The Tallinn police station was particularly lively today.

Uusaasta eel oli seal palju sagimist, politseinikud jooksid edasi-tagasi, inimesed tulid ja läksid.

There was a lot of hustle and bustle ahead of New Year's, with police officers running back and forth, and people coming and going.

Riina, nende sõber ja politseinik, oli hõivatud, kuid kui Märtsi ja Kaarelit märkas, lehvitas neile sõbralikult.

Riina, their friend and a police officer, was busy, but when she noticed Maarja and Kaarel, she waved at them warmly.

"Rahulikult, Kaarel," ütles Riina, kui nad tema juurde jõudsid.

"Stay calm, Kaarel," said Riina as they reached her.

"Annan teile teada, kui midagi kuulen.

"I'll let you know if I hear anything.

Te peate lihtsalt ootama."

You just have to wait."

Ehkki politseijaoskond tundus olevat segaduses, oli Kaarel otsustanud oodata.

Even though the police station seemed to be in chaos, Kaarel decided to wait.

Maarja veetis aega rääkides kauplusepidajatega ja imetles uusaasta kaunistusi, lootes, et nende päev muutub rõõmsamaks.

Maarja spent time talking to shopkeepers and admiring the New Year's decorations, hoping their day would turn brighter.

Ning see juhtuski.

And it did.

Kui maarja veel ühe piparkoogikoti välja oli võtnud, märkas Kaarel turul kedagi tuttavat.

Just as Maarja was pulling out another bag of gingerbread, Kaarel noticed someone familiar in the market.

Järsku nägi ta röövli, kes tema rahakoti varastas!

Suddenly, he saw the thief who had stolen his wallet!

See oli kindla meelega varas, kellel oli seljas sama roheline mantel.

It was a deliberate thief, wearing the same green coat.

Kaarel ei kaotanud aega ja andis Riinale märku.

Kaarel didn't waste any time and signaled to Riina.

Koos Riina kiire tegevusega püüti varas kinni.

With Riina's quick action, the thief was caught.

Kaarel vabastas oma rahakoti ja tundis kergendust.

Kaarel retrieved his wallet and felt relieved.

"Aitäh, Riina," sosistas ta, kui nad politseijaoskonda tagasi läksid.

"Thank you, Riina," he whispered as they headed back to the police station.

"Sa päästsid meie pühad."

"You saved our holidays."

Kui nad lõpuks politseijaoskonnast lahkusid, naeratas Kaarel esimest korda päeva jooksul.

As they finally left the police station, Kaarel smiled for the first time that day.

Ta õppis midagi olulist: mõnikord toob ootamatu lähenemine midagi head ning üleliigne muretsemine ei lahenda kõike.

He learned something important: sometimes an unexpected approach brings something good, and excessive worrying doesn't solve everything.

Maarja vaatas teda rahulolevalt, uhkelt oma venna üle.

Maarja looked at him contentedly, proud of her brother.

Tegemist oli õnneliku lõpuga, ning nad olid valmis nautima talvepidustusi täiel rinnal.

It was a happy ending, and they were ready to enjoy the winter festivities to the fullest.