Talve öö Tallinnas oli külm ja lumetormine.

The winter night in Tallinn was cold and stormy with snow.

Linnapealse hoone keldris peeti salajast pokkerimängu.

In the basement of a building in the city, a secret poker game was being held.

Ruumi valgustasid vaid üksikud küünlad.

The room was lit only by a few candles.

Õhus hõljus hõõgveini vürtside lõhn.

The scent of spiced mulled wine lingered in the air.

Tol õhtul istusid laua ümber Kaarel, Liisi ja Maret, koos mõne teise mängijaga.

That evening, Kaarel, Liisi, and Maret sat around the table with a few other players.

Kaarel oli tuntud pokkeriäss.

Kaarel was a well-known poker ace.

Temas pulbitses närv, kuid ta hoidis näo kivikindlana.

Nerves bubbled inside him, but he kept a stone-faced expression.

Tema maine oli ju kaalul.

His reputation was at stake.

Liisi, kes oli laua äärde istudes täis jahedat teravust, jälgis mängu silmanurgast.

Liisi, who sat down at the table with a cold sharpness, watched the game out of the corner of her eye.

Ta salaplaan jäi teiste jaoks saladuseks.

Her secret plan remained hidden from the others.

Maret oli seeõhtu uus tegelane.

Maret was a new character that evening.

Tema naeratus ja veetlevus tõmbasid kõigi pilgud enda peale.

Her smile and charm drew everyone's gaze.

Mängu süvenedes märkasid kõik aga midagi kummalist.

As the game deepened, everyone noticed something strange.

Keset kriitilist jaotust tõusis Maret järsku püsti ja kadus ruumist.

In the middle of a critical hand, Maret suddenly stood up and disappeared from the room.

"Kas keegi nägi, kuhu ta läks?"

"Did anyone see where she went?"

küsis Kaarel sosinal, kui mängijate seas hakkas levima erutus.

asked Kaarel in a whisper as excitement began to spread among the players.

Tundus, et midagi oli valesti.

It seemed that something was amiss.

Kaarel aimas, et neil oli vaja mõista, kuhu Maret kadus.

Kaarel guessed that they needed to understand where Maret had vanished to.

Samas pidi ta hoidma silma kaardil.

At the same time, he had to keep an eye on the cards.

Ta seab oma eesmärgi leida tõde.

He set his goal to uncover the truth.

Mäng jätkus, kuid Kaarelika tähelepanu jagunes.

The game continued, but Kaarel's attention was divided.

Läbi sigaretisuitsu ja tuhmide valguste märkas ta varjulist nurka seina ääres.

Through the cigarette smoke and dim lights, he noticed a shadowy corner by the wall.

Seal oli peidetud uks.

There was a hidden door.

Kaarel lähenes aeglaselt ja tõmbas ukse lahti.

Kaarel approached slowly and pulled the door open.

Trepid juhtisid sügavamale maa alla.

Stairs led further down underground.

Ta kõndis ettevaatlikult, kuni kuulis kaja nagu kõnelus eemalt.

He walked carefully until he heard an echo like a conversation from afar.

"Tegelikult pole see koht niisama pokkerimänguks," kuulis Kaarel Maretit ütlemas.

"This place is not just for a poker game," Kaarel heard Maret say.

"Tegemist on suurema mänguga.

"This is a bigger game.

On viimane aeg paljastada see ring."

It's time to expose this ring."

Kaarel seisis ukse taga, kuulates igat sõna.

Kaarel stood behind the door, listening to every word.

Nii sai ta teada kogu tõde.

Thus he learned the whole truth.

Maret töötas selleks, et tuua päevavalgele illegaalne mänguring.

Maret was working to bring an illegal gaming ring to light.

Külmakarvad tõusid Kaareli käsivartel, kuid ta pööras ringi ja astus tagasi trepist üles.

The hairs on Kaarel's arms stood on end, but he turned back and stepped back up the stairs.

Mängus oli tema jaoks nüüd rohkem kaalul kui lihtsalt võit ja maine.

More was now at stake for him than just winning and reputation.

Naastes lauda, otsustas Kaarel aidata Maretit tema missioonis.

Returning to the table, Kaarel decided to help Maret in her mission.

Kui hommik koitis, oli kõik lõppenud.

When morning dawned, it was all over.

Pokkerimäng oli ajalugu ja Kaarel oli avastanud midagi olulist.

The poker game was history, and Kaarel had discovered something important.

Ta õppis, et ausus ja südametunnistus olid tähtsamad kui tuntus mängulaual.

He learned that honesty and conscience were more important than fame at the poker table.

Kaarel astus külmast õhust soojusesse, jättes keldri ukse enda järel kinni.

Kaarel stepped from the cold into the warmth, leaving the basement door closed behind him.

Elus peab vahel riskima õigel põhjusel, mõtles ta.

Sometimes in life, you have to take risks for the right reason, he thought.

Pead kõrgel hoides sammus ta läbi talvise Tallinna tänavate.

Holding his head high, he walked through the wintery streets of Tallinn.

Ta oli leidnud oma uue suuna.

He had found his new direction.