Lumise Saaremaa südames, kodumaise lossi kohal kõrgusid jäätunud tornid.

In the snowy heart of Saaremaa, the icy towers loomed over the local castle.

Külm ja talv olid meist võitu saanud, ent valmistused Vastlapäeva tähistamiseks käisid täies hoos.

The cold and winter had overcome us, yet preparations for celebrating Vastlapäev were in full swing.

See oli pidu, mis tõi hordide kaupa inimesi kokku, vaatamata pakasele.

It was a celebration that brought hordes of people together despite the freezing temperatures.

Jaanus, köster ja sepistajana tuntud, seisis oma ahjude ääres, kuid seesmiselt põles temas kirg ajalooliste esemete vastu.

Jaanus, known as a sacristan and a blacksmith, stood by his kilns, but inside, a passion for historical artifacts burned within him.

Tal oli salaunistus, et ühel päeval tunneb ka tema kogukond nende väärtust.

He had a secret dream that one day his community would recognize their value.

See unistus muutus aga mureks, kui külavahelt kostus kuuldus, et salapärane reliikvia lossist oli kadunud.

However, this dream turned into concern when rumors spread through the village that a mysterious relic from the castle had disappeared.

Maarika, noor ja nutikas õmbleja, teadis hästi kõiki saladusi.

Maarika, a young and clever seamstress, knew all the secrets well.

Tema käed olid osavad niidiga, kuid veelgi osavam oli tema meel.

Her hands were skillful with thread, but her mind was even more adept.

Kui Jaanus talle oma murest rääkis, otsustasid nad koos midagi välja mõelda.

When Jaanus shared his worries with her, they decided to come up with a solution together.

Nad teadsid, et Kristo, lossi valvur, kahtlustas seesmist reetmist.

They knew that Kristo, the castle's guard, suspected internal betrayal.

Lumetormid nurjasid nende plaanid mitu päeva.

Snowstorms thwarted their plans for several days.

Aga Maarika terava silma ja Jaanuse teadmiste abil avastasid nad, et varas oli hoopis külaline, kellel olid omad plaanid reliikvia müümiseks.

But with Maarika's keen eye and Jaanus's knowledge, they discovered that the thief was in fact a guest who had plans to sell the relic.

Probleem aga oli, kuidas kavalale petisele vahele jääda.

The problem, however, was how to catch the cunning trickster.

Maarika ja Jaanus läksid riskile ning plaanisid lõksu seada just Vastlapäeva pidustuste ajal, mil kõik oleksid hõivatud.

Maarika and Jaanus took a risk and planned to set a trap during the Vastlapäev festivities, when everyone would be preoccupied.

Kristo ühines nendega vastumeelselt, ent nägi Maarika ja Jaanuse kindlameelsust.

Kristo reluctantly joined them but saw Maarika and Jaanus's determination.

Lõbu keskel varjutasid nad end koos rahvahulgaga, valvsad nagu kotkad.

Amidst the revelry, they hid among the crowd, vigilant as eagles.

Öö lõppedes, kui pidu hakkas raugema, tabasid nad varga.

As night ended and the celebration began to wane, they caught the thief.

Reliikvia oli tagasi, inimesed rõõmustasid ja Kristo polnud kunagi tundnud sellist kergendust.

The relic was recovered, the people rejoiced, and Kristo had never felt such relief.

Jaanust hinnati nüüd rohkem kui kunagi varem, tema armastus ajaloosse oli avalik saladus.

Jaanus was valued more than ever before, his love for history was an open secret.

Maarikat tunnustati tema kavaluse ja nutikuse eest.

Maarika was recognized for her cleverness and ingenuity.

Tema läbinägelikkus oli lahutanud valed tõest.

Her insight had separated lies from truth.

Kristo omakorda õppis hindama meeskonnatöö jõudu.

In turn, Kristo learned to appreciate the power of teamwork.

Vastlapäeva rõõm tähendas seekord võitu ka külma ja kahtluste üle, maa oli endiselt kaunis ja lumises rahus.

The joy of Vastlapäev meant a victory over cold and doubts this time, the land remained beautiful and peacefully snowy.

Tähenduslik reliikvia oli tagasi oma kohale, loss taas au sees, ja talv, olgugi kestev, ei suutnud summutada uusi sõprussidemeid.

The meaningful relic was back in its place, the castle once again held in esteem, and winter, though persistent, couldn't silence the new friendships.