Kõrvemaa Looduskaitseala oli talvel rahulik.

Kõrvemaa Nature Reserve was peaceful in winter.

Lumi kattis maapinda paksu kihina.

Snow covered the ground in a thick layer.

Kõrged puud seisid vaikselt.

Tall trees stood silently.

Pehmel lumel jäi iga samm kuuldavalt krudisema.

Every step crunched audibly on the soft snow.

Sellises kohas pidid Liina, Peeter ja Mihkel läbi viima olulise loenduse.

In such a place, Liina, Peeter, and Mihkel had to carry out an important survey.

Ees ootas raske töö.

Difficult work lay ahead.

Liina oli kirglik ökoloog, keda huvitas väga põlislinnustiku hoidmine.

Liina was a passionate ecologist who was very interested in preserving the native bird population.

Ta teadis, et loodus vajab kaitset.

She knew that nature needed protection.

Peeter oli kogenud metsavaht, talle meeldisid looduse helid ja vaikus.

Peeter was an experienced forest ranger, who enjoyed the sounds and silence of nature.

Mihkel oli uus praktikant.

Mihkel was a new intern.

Ta tahtis end tõestada, kuid tal polnud veel piisavalt kogemusi.

He wanted to prove himself but didn't have enough experience yet.

Nad kogunesid hommikuse päikese paistel.

They gathered in the morning sunlight.

Liina selgitas plaani.

Liina explained the plan.

„Peame loenduse lõpetama enne, kui ilm muutub halvemaks,“ ütles ta.

"We need to complete the survey before the weather turns worse," she said.

Peeter kortsutas kulmu.

Peeter frowned.

Mihklile andis ta lihtsa ülesande.

He gave Mihkel a simple task.

See oli oluline, kuid peamiselt usalduse kasvatamiseks.

It was important but mainly to build trust.

Päev oli külm, aga kaunis.

The day was cold but beautiful.

Päike säras läbi puude, jättes metsas pehmed varjud.

The sun shone through the trees, casting soft shadows in the forest.

Mihkel seadis sammud väikestele lindudele rajatatud radade juurde.

Mihkel made his way to the paths designed for small birds.

Peeter uuris puude all sügavaid käike, kus loomad varjusid.

Peeter examined the deep passages under the trees, where animals took shelter.

Liina keskendus märgistatud võtmekohale, et simuleerida asurkonna olukorda.

Liina focused on a marked key spot to simulate the state of the population.

Tundide möödudes hakkas päike loojuma.

As hours passed, the sun began to set.

Liina tundis ärevust.

Liina felt anxious.

Ta teadis, et valgusel on aja jooksul kombeks kaduda kiiremini kui loodetud.

She knew that daylight tended to disappear faster than hoped over time.

Siis puhus esmakordselt järsult külm tuul.

Then, for the first time, a sharp cold wind blew.

Väike lumehelves keerles taeva all, kuid kiiresti muutus see tihedaks sadu.

A small snowflake swirled in the sky, but it quickly turned into a thick snowfall.

„Torm!

"Storm!

Kõik, olge valvel!

Everyone, be on guard!"

“ hüüdis Peeter.

shouted Peeter.

Mihkel tundis juhatust.

Mihkel felt guidance.

Lumetorm muutis vaate häguseks.

The snowstorm made the view blurry.

Oli (või mitte?

It was difficult (or was it not?)

) raske eristada teed tagasi alguspunkti juurde.

to distinguish the path back to the starting point.

Liina kogus ennast kiiresti kokku.

Liina quickly gathered herself.

„Oma tööala on meil nüüd kaetud, peame kokku hoidma,“ ütles ta.

"We have covered our work area now, we must stick together," she said.

Keegi ei olnud millegi muuga nõus kui tagasi pöördumisega ja Liina ettepanek oli tark.

No one disagreed with anything other than turning back, and Liina's suggestion was wise.

Neil oli kõigil raske.

It was hard for all of them.

Külm muutus teravaks.

The cold became sharp.

Mihkel leidis siiski teeotsa jääkeldri juurde, mida varem ei olnud avastatud.

Mihkel, however, found the path to an ice cellar that had not been discovered before.

Luuletus oli varakambris peidus, mis liikumist hoidis.

A hidden passage in the vault restrained movement.

Peeter toetas teda, nägi, et töö on tõsine ja poiss innukas veelgi julgust.

Peeter supported him, seeing that the work was serious and the boy eager for more encouragement.

Õhtul kahanes lumehoog leebeks, ja nad kogu metsast lõpuks välja tulid.

By evening, the snow melted into a gentle fall, and they finally emerged from the forest.

Tagasi laagripaika jõudsid nad läbi märgitud metsaraja, mida öösel oli kerge järgida.

They returned to the campsite through a marked forest trail, which was easy to follow at night.

Oli rasketel tundidel kogetud hetki, mis neid varustasid kõigi õppimustega.

They experienced moments during tough hours that equipped them with all the lessons learned.

Liina tundis end juhtimisvõimelisena.

Liina felt capable of leadership.

Ta oli rahul nii kogu meeskonnaga kui Mihkli pingutustega.

She was pleased with the whole team and Mihkel's efforts.

Peeter nägi poisi pingutuste väärtust.

Peeter saw the value of the boy’s efforts.

Mihkel õppis oluliselt hoolikalt ette planeerima ning oskustest nähtud töö tähtsust.

Mihkel learned a lot about planning carefully and the importance of the skills they had seen in action.

Kõrvemaa mets seisis samuti vana vastupidavas rahus, justkui hommikut tervitades ja minevikuga rahulikult naeratades.

Kõrvemaa forest also stood in its old resilient peace, as if greeting the morning and calmly smiling at the past.

Meeskond teadis kindlalt, et nende töö oli olnud edukas ja koos saavutatud.

The team knew for certain that their work had been successful and had been achieved together.